TeachUPi kursus nr 1: „Kujundav hindamine praktikas – kas minu õpilased õpivad?“

Moodul 2 - Kujundav hindamine praktikas

Kujundava hindamise keskmes on õppimine, see on hindamine õppimise jaoks. Seega, kuigi räägime hindamisest, ei räägita hinnetest.
Selle mooduli eesmärk on näidata, kuidas formatiivset hindamist praktikas korraldada, ilma et me kasutaksime hindeid.

Sissejuhatav video - räägivad Katja Engelhardt ja Benjamin Hertz (European Schoolnet)

Seada endale eesmärgid selle mooduli õppimiseks. Minu eesmärgid on:

lisaks kuulda ka teiste kursuslaste praktikatest.

Tegevus: 

Minu mõtted (vt pilti paremal)

Kommenteerisin
1) Kristi mõtteid - olin täiesti nõus sellega, et varem oli hindamine palju rangem kui praegu.

2.1 Kujundavat hindamist toetava klassikultuuri loomine

Ei piisa, kui me aeg-ajalt rakendame kujundava hindamise strateegiat. Nõutav on selge muutus klassikultuuris, nii et see keskenduks õpilasele ja edendaks ausat ja usaldavat dialoogi.

Video toetavast klassikultuurist - räägib Janet Looney
Tuleb tunnis osalevaid õpilasi koolitada: kuidas üksteist hinnata, kuidas anda tagasisidet parandamist vajavate kohtade juures, ka positiivset tagasisidet.

Video praktikult Julianilt.
Klassikultuur peab algama austusest. Peame püüdma olla väga head inimesed.
Üksteist rohkem tundma. Millised on tunded, hobid, hirmud. Siis oskame paremini koostööd teha.
Kokkuleppida klassi reeglid. Kui õpilased on reeglid ise loonud, siis tunnevad nad end klassi osana ja peavad neid ise järgima.

Tegevus:

Kommenteerisin
1) Kristi mõtteid 2. küsimuse juures - Olen samuti rõhutanud, et pane vähemalt midagigi kirja (see on parem kui tühi koht), et mul oleks, mida parandada ja sulle näidata, mida sa veel ei oska.

2) ka 3. küsimuse juures kommenteerisin Kristi mõtteid -  Täiesti nõus. Ka minul on õpilasi, kes tulevad tundi ainult seltkonnaelu elama.

2.2 Küsimuste esitamise ja tagasiside tehnikad

Video - millest koosneb tõhus küsitlemine?
Vältida tuleks suletud küsimusi (vastused jah/ei, ühesõnalised)
Küsimused peaksid panema mõtlema või sellised küsimused, millel pole õiget vastust
Küsimused, mis nõuavad arutlemist ja mis võimaldavad õpetajana enda õpilaste mõtteprotsessi jälgida.

Video - räägib John Hattie (Austraalia Melbourne´i Ülikool)
Tagasiside vastab kolmele küsimusele: kuhu olen minemas, kuidas ma sinna liigun ja kuhu järgmiseks? Õpilasi huvitab rohkem see kuhu järgmiseks.

Tegevus:

2.3 Sissejuhatus enese- ja kaaslaste hindamisse

Kui õpilased hindavad enda ja klassikaaslaste tööd, saab sellest kasu igaüks: see, kes annab tagasisidet ja see, kes saab tagasisidet (Dylan William, University College London)

Video - nõuandeid enese- ja kaaslaste hindamise kasutamiseks (Javier).

1. korda kasutamisel peate olema väga vapper. Peaksite kuulama ja vaatama, aga mitte midagi ütlema.

Peab looma meeldiva ja hea tunde vastastikuseks hindamiseks.

Õpilastele avaldab see sügavat muljet, et õpetaja kuulab nende arvamust töö kohta. Mõnikord ka kardavad, mida arvatakse nende jutust.

Kolm vaatekohta: 

- õpetaja, kes ülesande koostas ja kes teab, mida sellega lõpuks saavutada tahab.

- õpilane, kes ülesande kallal kaua töötab ja on enda kohta midagi öelda.

- õpilased on teinud rühmatööd, seega saavad seda arutada

David Perkinsi tagasiside redel juhib õpilasi hindamist järgmisel viisil formuleerima:

- selgitavad küsimused (kas ma saan õigesti aru?)

- kommenteeritakse häid külgi (minu arust toimib väga hästi see, et...)

- väljendatakse enda muret (mis mind muretsema paneb on...)

- antakse soovitusi töö parandamiseks (ehk oleks see osa parem, kui sa...)

Enesehindamine tähendab kaasata õpilased kujundavasse protsessi, milles nad võrdlevad oma tööd selgete kriteeriumitega ning otsustavad selle parandamise viisi. Enesehindamine paneb õpilasi loomis- ja parandamisprotsesse juhtima.

Enesehindamise tehnika:

värvipliiatsite tehnika: Kõigepealt looge koos õpilastega kontrolltabel. Joonida alla värvipliiatsiga kindla kriteeriumi võtmesõnad. Seejärel otsida tõendeid standardile vastamise kohta ja joonida sama värviga.

Mis mõte on koolil, kui ei saa enda vigadest õppida (õpilase mõte)

Tegevus:

Kirjutada Padletisse: kas olete juba enese- ja kaaslaste hindamist kasutanud? Kas õpetaja või õpilasena? Mis töötas /mis mitte?

Minu vastus: 

Üks kord projektipäevade rühmatöös lasime õpilastel üksteise rühmas osalemist hinnata 5 palli süsteemis. Ei olnud kõik 5-d.
Teine kord lasin 9. klassil kontrolltöö lõpus hinnata oma oskusi, mida kontrolltöös pidi kasutama. Oskused olid tabelis kirjas ja õpilane pidi neid hindama skaalal: tean ja kasutan; pean veel harjutama; oskus omandamata. Ka mina õpetajana andsin hinnangu sama skaala järgi. Kahjuks jäi kogemuse analüüs ära. 

Kuna tegevuse täitjaid veel palju ei olnud siis kommenteerida ei ole veel saanud.

Täna (25.11) kommenteerisin Heija teksti: ka minul on pidevalt see küsimus: kuidas seda kõike matemaatikas rakendada?
Ka minu juttu oli kommenteeritud küsimusega: kas õpetaja ja õpilase arvamused erinesid või sarnasesid?