TeachUPi kursus nr 3: Koostöös õppimine praktikas - kas minu õpilased õpivad koostöö kaudu?

2. moodul - koostöös õppimine praktikas

Selles moodulis vaatame:

• kuidas luua koostööd toetavat klassikultuuri
• kuidas luua koostöös õppimise tegevusi ja mis elemente tõhus koostöös õppimine hõlmab
• kuidas toetada õpilase juhtrolli (iseseisvust) koostöös õppimise keskkonnas
• millised veebitööriistad ja allikad võiksid õpilaste koostöös õppimisele kaasa aidata
• kuidas me peaksime õpilasi koostöös õppimise keskkonnas hindama

Mooduli eesmärgid minu jaoks

:

2.1 Koostöös õppimiseks vajaliku klassikultuuri loomine

Selleks, et rühmatöö oleks tõhus, peab õpilasele meeldima koostööd teha.
Seda tutvustab videos Phil Spoors Inglismaalt

• õpilased peavad üksteist usaldama
• õpilastel peab olema meeldiv üksteisega vestelda, mugav oma kaaslasi suunata. Sotsiaalsed aspektid võivad seda segada. Mõni arvab, et ta on teistest kõrgemal "astmel". Neid aspekte tuleb kummutada. Üks võimalus on sellest õpilastega rääkida. Rääkida, millist uurimistööd koostöös õppimine hõlmab, miks seda vaja on ja kuidas see toimib ning mis eesmärgid sel õppel on. Lisaks kuidas sellisest õpivormist kasu saada. See toimib kui kõik saavad selles osaleda, kui kõik üksteist kuulavad, teevad kordamööda tööd ja julgevad esitada küsimusi.
• peab looma sobiva õppekultuuri ja tegevuspaiga
• leppida kokku, mida teha siis, kui nad klassis kokkulepitud norme ei järgi
• Õpetajal on suur roll selle saavutamiseks. Selleks liigub klassis ringi, kuulab, loeb kehakeelt, jälgib, kes vastastikku suhtlevad.
• Seejärel saab õpetaja võtta suunava rolli, öeldes õpilasele, et on tema tööd jälginud ja teinud sellest oma järeldused ning andes õpilastele võimaluse oma tööd ise parendada

Kuidas seda eesmärki silmas pidades meeskonna moodustamise tegevusi korraldada.
Seda tutvustab videos Javier Ramos Sancha Hispaaniast.

• õppeaasta alguses lasen õpilastel ise valida, kuhu nad istuvad (lauad on 3- või 4-kaupa). Kuid  kahe nädala pärast asetan nad ümber, kasutades võrdleva õppe tehnikat, s.t. edasijõudnud õpilaste vastas istuvad kehvemate oskustega õpilased, seejärel on kaks keskmiste tulemustega rühma
• eksperdirühmad on jagatud 4-liikmelistesse gruppidesse, igaühel on antud teemaga seoses oma ülesanne (näiteks uurimistöö - kahejalgsed, kalad, imetajad, ...). Peavad vastama teemakohastele küsimustele. Kogu klass on jagatud 5 rühmaks. Seega tegeleb näiteks 5 õpilast (üks igast grupist). Nad kogunevad kokku, et teemat lähemalt uurida. Kui uurimiseks antud aeg on läbi, lähevad nad tagasi oma rühmadesse. Seal selgitavad teistele oma rühma liikmetele, mida uut nad on teada saanud. 

Teised õpetajad samast videost:

• jagan õpilased rühmadesse juhuvaliku alusel. Alati see süsteem ei tööta.
• rühmadesse jagamine sõltub tegevusest. Panen kokku vastavalt projekti vajadusele ja õpilaste eripärale. Selleks pean ma jälgima, kuidas nad tööd teevad ja kes nad on. Vahest lasen ka õpilastel endil rühmad moodustada, võttes arvesse nende isiklikke eelistusi. See sobib selliste tegevuste korral, millel pole konkreetset ülesehitust.

Tegevus 1 - Vastata kahele küsimusele ja anda vähemalt kahele kaaslasele hinnang, tunnustus, ...

1. Kas oskate tuua näiteid teiste konkreetsete tegevuste kohta, mis aitavad õpilastel koostööd tehes enda mugavamalt tunda?

Kadri idee oli huvitav: Tööd tehti paaris - poiss ja tüdruk. Osa tööst võis teha oma laua taga, aga natuke pidi paarilisega kokku leppima ja lõpus kahepeale töö kokku kleepima.

Minu vastus: 

Töö alguses peavad kõik liikmed arutama töö eesmärgi üle, et kõik saaksid üheselt aru, mida peab tegema.

Töö alguses võiks teha ajurünnaku nii, et igaüks ütleb ühe idee (ringi-ratast) ja kui jagub veel ideid, siis teine, kolmas, ... ring. Seni kuni ideed on otsas. Nii saavad kõik sõna ja keegi ei jää kõrvale. Pärast seda hakata selekteerima ideid, mida edasi arendada.

     2.  Kuidas te oma õpilased rühmadesse jagaksite? Lisage põhjus. 

Jälle Kadriga sarnane mõte: Määrata ise "kaptenid" ja nemad valivad kordamööda omale liikmed.

Minu vastus:

Kuna tehnika on tänapäeva lastele A ja O, siis lasen gruppidesse jagada arvutil, keskkonnas www.superteachertools.eu. Enamus klasse aktsepteerib seda ilma protestita.

Lasen ka õpilastel endal valida. Siis saab rõhuda sellele, et teie oma valik, peate seega kenasti hakkama saama.

2.2 Koostöös õppimise tegevuse loomine

1. video - 5. klass, 25 õpilast, enamus poisid, inglise keele tund, uurivad ühte ajaloo teemat. Õpilased jagati rühmadesse ja iga rühm sai sülearvuti. Iga rühm tegeles ühe alateemaga. Tavaks on projekti lõpuks täita teatav eesmärk. Seekord on ajamasina konstrueerimine, et külastada keltide küla.

Kasutasid Google Drive´i, kus neil oli omanimeline kaust, koos vajalike linkidega. Nii ei pea internetis surfama, mis võib olla lastele ohtlik. 

Uurisid antud linkidel olevat infot ja hakkasid joonistama küla jaoks vajalikke elemente. Pärast seda skäneeris osa grupist pildid arvutisse ja osa grupist hakkas puutetundlikul tahvlil küla ehitama.

Lisaks korraldasid Iiri klassiga videokonverentsi. Selle jaoks olid ettevalmistatud mõned küsimused. Lapsed kuulasid, esitasid küsimusi ja tegid märkmeid. Palusime ka kirjalikku materjali.

Pärast rühmatööd korraldavad ümarlaua, kus arutavad: kuidas töö sujus, toovad esile rühmatöö head ja halvad küljed. Kui leidsid negatiivseid omadusi, pakuvad võimalikke lahendusi.

Õpetaja hindab kahel viisil: 1) rühmatööd (kaks õpilast räägivad, mida uut nad projekti kaudu õppisid). Kõik saavad ühesuguse hinde. 2) õpilasi ka individuaalselt.

Ühisõppe korral on tehnikast kasu.

2. video - keskkonnaks eTwinning (võimaldab virtuaalselt rännata), teema "Sisserändajad ja põgenikud"

Projekt viiakse läbi koostöös 5 kooli ja 4 riigiga (2 Prantsusmaal, 1 Norras, 1 Saksamaal, 1 Hollandis)

Projekt algas sissejuhtava videoga, kus iga õpilane tutvustab end eakaaslastele.

Tuleb teha uurimustöö, kus tuleb leida pildid ja sõnad väljendamaks sõnu sisserändaja ja põgenik.

Projekti eesmärk oli koostada laste loomingu põhjal ajakiri.

Üks õpetaja jagas õpilased kaheks: üks uuris migranti ja teine põgenikku.

TwinSpace loob neile turvalise keskkonna.

Tegevus 2 - Kas olete juba oma õpilastega koostöös õppimist katsetanud?

Matemaatika tunnis olen paaristööna lasknud õppida ühte mittetäielikku ruutvõrrandi lahenamist. Eelmisel õppeaastal käisin koolitusel "AHHAA-matemaatika ehk avastusõpe. Seal koostasime õpetajatega ise töölehe, mingi teema õppimiseks ja siis katsetasime seda (mina katsetasin 8. klassi õpilastega). Proovisin erineva suurusega rühmades töötamist. Lastele meeldis, aga kui oli raske koht, siis pingutada ei viitsinud.

Midagi videos nähtut proovisime projektipäevade raames. Üldine teema "Jõulud". Erinevatel klassidel oli erinev teema. Mina olin 6. klasside juures ja teemaks "Kuusk"). Püüdes haarata rohkem ainetunde olid tegevused järgmised: fantaasiakuusk (teha pilt), vastata interneti abil esiataud küsimustele (erinevaid fakte kuuse kohta), kuuseliikide kaupa info otsimine, mille tulemusena peab tekkima luuletus selle liigi kohta koos illustratsiooniga, kuusk igapäevaelus (küsimuste vastamine ja nende põhjal Kahooti mäng), lõpuks laulu "Oh kuusepuu" mitmes erinevas keeles laulmine (tulemuseks - oskab vähemalt ühes keeles jõulupeol laulda. Projekt kestis 2 päeva. Toimus ka oma töö hindamine etteantud küsimuste põhjal ja hinnang anti ka rühmaliikmete panustamisele.

2.3 Koostöös õppimise elemendid

Video - Phil Spoor

Alustuseks: rääkida tuleb sellest, mis läks halvasti

Kogu iva seisneb ülesande püstituses. Ei saa rääkida koostööpõhisest ainetunnist, sest kogu tund ei põhine koostööl.

Kolm küsimust, mis peaks esitama koostööpõhise ülesande puhul:

• kas seda ülesannet on kergem lahendada koostöös või individuaalselt?
• kas selle ülesande lahendamisse on kaasatud kõik õpilased?
• kas koostööpõhine üleanne paneb iga õpilase tööle?

Lisa video

Tegevus 3 - kas ma nõustun Philiga?

Minu vastus: Olen nõus Phili küsimustega. Minu jaoks on koostöös töötamine ka seepärast hea, et siis saavad liikmed üksteisele kohest tagasisidet anda ja vajadusel parendusi teha.