reede, 7. veebruar 2014

Enesereflektsioon

Varasemalt sellist reflekteerimist teinud ei ole. Tagasivaadet ja analüüsimist, mis läks valesti ja miks, olen ikka teinud. Reaalaine inimesena on jutu kokkukirjutamine minu nõrgeim külg. Kuid ma püüan sellel alal areneda.

Võtsin enda reflektsiooni aluseks Korthageni "sibula" mudeli

1. Keskkond
Töötan Viljandi Jakobsoni Koolis matemaatikaõpetajana. Kuna kaks aastat tagasi muutus meie kool põhikooliks, siis annan tunde viiendast üheksanda klassini (varem andsin ka gümnaasiumis). Matemaatika tunnid on meil tasemerühmades. Igal õpetajal on kasulik õpetada erineva tasemega õpilasi, kuna see õpetab ühte sama teemat õpetama erinevat moodi. Lähtun küll riiklikult kehtestatud ainekavast, kuid sõltuvalt tasemerühmast tuleb mõnada teemat kauem õpetada ja mõnda põgusalt või üldse mitte.
Lõimingutundide raames õpetan kahte matemaatika õpiprogrammi: Geogebra ja Wiris. See tund toimub arvutiklassis. Siin lähtun õpetamisel oma sisetundest. Selleks tunniks teen ise töölehti ja kasutan ka teiste tehtud töölehti. Trimestri lõpul annavad õpilased selle kohta tagasisidet.

2. Käitumine
Õpilastega läbisaamine on hea. Tunnis suhtlen õpilastega sõbralikult, aegajalt teeme nalja, kuid vahel on vaja ka kurja häält teha.
Suhted kolleegidega on soojad ja südamlikud. Vajadusel vahetame oma tehtud materjale ja anname üksteisele nõu tekkinud probleemide lahendamiseks. Vahetame ka ainealaseid kogemusi ja oskusi.
Pingelisem on suhtlemine lapsevanematega. Vaatamata sellele, et ma klassijuhataja ei ole, on ikkagi kokkupuuteid lapsevanematega. Nendega suhtlemisel püüan jääda väliselt rahulikuks ning lahendada sõbralikult ja viisakalt tekkinud olukorra.

3. Pädevused, oskused
Oskan hästi seletada uut osa. Aastate ja kogemustega läheb see järjest paremaks. Olen märganud, et asjast paremini arusaamiseks tuleb pidevalt küsida õpilastelt "miks" küsimusi. Kui ta oskab oma antud vastust põhjendada, siis tekivad tal paremad seosed eri teemade ja mõistete vahel.
Enamus töölehti, mis ma annan õpilastele tunnis lisaks õpikust leitavale, olen ma ise koostanud.  Nende koostamisel kasutan erinevaid programme. Kõige tihedamalt Microsoft Office Wordi, vajadusel oskan kasutada Microsoft Office Excel. Ei jää hätta Microsoft Office PowerPointi ja Microsoft Office Publisheriga.
Matemaatilistest programmidest kasutan kõige tihemine GeoGebrat. Seoses graafikutega ka programmi Funktion. Enne Geogebra ilmumist kasutasin väga tihedalt, kuid nüüd vähem Geometricksit. Internetipõhiselt töölehtede koostamiseks kasutan koolituselt saadut: Spellic.com, Kubbu, Puzzle ja Worksheet Makers jt.
Vajalikud leheküljed koondan Getwappsi. Vajadusel kasutan ka IrfanView ja Skype.

4. Tõekspidamised, uskumused
Nii tööl kui eraelus püüan jääda ausaks nii enda kui teiste vastu. Koolis püüan õpilastele õpetada ausust, ka siis kui nad on millegi suhtes eksinud. Samuti kaasõpilaste aktsepteerimist sellisena nagu nad on. Kui mõni õpilane ütleb teisele midagi solvavat või norib millegi pärast, siis reageerin kiiresti ja püüan selgitada, mida ta valesti on teinud.
Kohtlen kõiki õpilasi võrdselt, lemmikuid mul ei ole.
Praegune koolisüsteem ei soosi õpilastele vastutuse õppimist. Püüan oma võimaluste piires õpilasele vastutust õpetada, eriti oma hinnete osas. Õpilane peab aru saama, et kõik see, mis ta teeb või tegemata jätab mõjutab tema hindeid. Ja et need hinded tuleksid võimalikult head, peab ta ise sellesse panustama vastavalt oma võimatele.

5. Identiteet
Mulle meeldib väga töö õpilastega, eriti matemaatika õpetamine. Seetõttu ei kujuta ma väga ette, mida muud ma võiksin teha. Lisaks ainekava õpetamisele, tegelen õpilastega ka õpilasvõistlustel käimisega. Viljandi maakonnas on matemaatika võistlusi palju: "Nuputa" võistlus (igal aastal on vähemalt üks võistkond läinud ka vabariiklikule võistlusele), maakonna olümpiaad, A.Maramaa nimeline matemaatikavõistlus, kolme maakonna kohtumine, meie koolil on veel kolme Tartu kooli ja Nõo kooliga "Viie kooli võistlus". Minu õpilastel on üldjuhul läinud ka väga hästi. See teeb tõeliselt rõõmu ja annab kindlust, et tegelen õige asjaga.
Lisaks teeb rõõmu, kui mõni õpilane pärast kooli lõpetamist tuleb ja tänab, et olin tore õpetaja, õpetasin hästi. Üks noormees oli minu tütrele öelnud, et tänu minule ta üldse põhikooli lõpetas.
Natuke kurvaks teevad aga õpilased, kes ei soovi õpetatut vastu võtta.


6. Missioon
Juba varases nooruses oli mul huvi matemaatika vastu. Minu ema jutustas tihti, kuidas ma tagumik püsti voodis lahendasin ka vabal päeval matemaatika ülesandeid. Kui ma ise veel kooliõpilane olin, selgitasin ma tihti kaasõpilastele, kes mingist osast matemaatikas aru ei saanud. Tundus, et nad said minu selgitustest väga hästi aru. See oli üks suurimaid põhjus, miks ma läksin matemaatikat õppima ja õpetajaks sain.

Matemaatikat tasub juba sellepärast õppida, et ta seab mõtlemise korda (Lomonossov)

Selles Lomonossovi lauses peituvat tõde olen püüdnud õpilastele arusaadavaks teha, aga see on raske. Eriti nendele õpilastele, kellel pole matemaatikaga häid suhteid.
Teine tõde, mida õpilased ei taha aru saada on see, et matemaatika õppimine on järjepidev töö. Iga järgmine osa on eelmisega seotud. Kui tekivad lüngad ja neid ei likvideerita, siis läheb auk järjest suuremaks ja lõpuks on juba võimatu sealt välja tulla.

Arvan, et D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooria järgi olen kolmandal ehk kompetentse õpetaja tasemel, kuna täidan kindlasti mõlemat seda taset iseloomustavat tunnust. Järgmisi tasemeid ei ole ma veel saavutanud, kuna minu käitumises jääb puudu kiirusest ja paindlikusest, mis nende tasemete puhul eeldatakse.

Mina, digivahendite kasutajana

Kõigepealt peaks alustama sellest, et minul ei ole kuskil suhtlusvõrgustikes kontot. Ainult töökohaga seotud postkast e-mailide saatmiseks/saamiseks. Kas see on hea või halb, ei oska öelda. Digivahendeid kasutan ainult seose tööga.
Põhiliselt olen digivahendeid kasutanud töölehtede koostamiseks.
Tunnis näitan aegajalt läbi "kahuri":
  • koduste tööde kontrollimiseks lahendusi või jooniseid
  • uue osa selgitamisel illustreerimiseks
  • dünaamiliste töölehtede abil erinevate seoste selgitamiseks 
2013. aasta veebruaris osalesin esimest korda e-koolitusel ilma ühegi kontaktpäevata. Koolitus oli teemal "Matemaatiline statistika uurimustöödes". Seoses selle kursusega tegin esmatutvust Google Docsiga.
Selle koolituse raames sai tehtud küsimustik koduste tööde kohta. Kuna selle täitmine ei olnud kohustuslik, siis vastasid sellele vähesed. Praegune kursus on teine kogemus e-koolitusest.

Minul otseselt digivahendite kasutamise vastu ei ole midagi. Häda on ainult selles, et matemaatika tunde võetakse järjest vähemaks, teemad mida õpetada ei vähene, vaid vangerdatakse ümber. Lihtsalt aja puudusest on jäänud digivahendite kasutamine tunnis tahaplaanile. Ainult vahest (sõltuvalt teemast millal rohkem ja millal üldse mitte) kasutan eelpool nimetatud põhjustel.

Kui toksida otsingumootorisse "Tiina Reino" (minu endine nimi), siis leiab ka internetiavarsustest mõned minu kursuste raames tehtud töölehed. Enesereflektsiooni tehes tekkis mul mõte, et peaks tegema ühe lehekülje (kas just kodulehena või muud moodi - äkki annate nõu?) kuhu panna üles oma tehtud töölehed. Sellisel juhul saan ka väljaspool koduarvutit oma materjalidele ligi.

Seoses tööga Viljandi Jaani koguduse sekretärina olen ka koguduse kodulehele materjale ja pilte üles pannud.

Selle koolituse käigus sooviks teada saada veel võimalusi digivahendite kasutamiseks matemaatika tunnis, mida mina pole veel osanud kasutada. Lisaks mõni põnev keskkond või programm, millega saaks tunni aega kasutamata midagi põnevat teha, mille käigus ka matemaatika saaks selgeks.

Pikemas perspektiivis soovin edasi areneda digivahendite kasutamises ja pidevalt kasutada kaasaegseid digivahendeid, et mitmekesistada õppimist. Loodan, et see tekitab suuremat huvi matemaatika õppimiseks ja vähendab eelarvamust, et matemaatika on igav aine.
Selle saavutamiseks tuleb pidevalt edasi õppida, uusi võimalusi leida ja koolitustel käija.

Millegi uue õppimine mõjutab kindlasti minu professionaalset arengut. Kahju on ainult sellest, et kõike, mida õpid ja mis tundub ka põnev nii mulle kui õpilastele, ei ole võimalik tunnis kasutada (taaskord aja puuduse tõttu). Seega jääb uus õpitud asi paratamatult kõrvale ja ununeb.

1 kommentaar:

  1. Tere! Oma töölehtede koondamine on hea mõte. Saaks ju panna sellesse samasse blogisse (digitaalsesse arengumappi), mille praegu Tuleviku Õpetaja kursuse jaoks tegite. Või siis Getwappsi (kui need töölehed asuvad mingite erinevate linkide all). Sest siis on nad tõesti kättesaadavad kust iganes arvutist, kui internet olemas on.
    Merle

    VastaKustuta