Esimese otsimisnädala jooksul leidsin ma programmi, millega saab koostada mängu "Kuldvillak"
Selleks on veebipõhine programm JeopardyLabs.
Kuna ma olem matemaatikaõpetaja, siis püüdsin teha ühe matemaatilise kuldvillaku. Esimene teema, mis võimaldas mul seda programmi proovida, on "Tasapinnalised kujundid".
Kes soovib tulemusega tutvuda ja ühtlasi ka oma teadmisi testida, leiab selle siit. Head proovimist!
Vihjeks peab ütlema seda, et vastust programmi sisestada ei saa, aga õiget vastust soovi korral näidatakse.
Programmi toetamiseks on järgmised kaks kirjutist:
1) EUROCALL 2009 Conference
selle artikli 4. ja 9. lk leiate mainitud programmi nime
2) Ülevaade JeopardyLabs
Konkreetselt minu tehtud mängu teemal "Tasapinnalised kujundid" saaksid kõige rohkem kasutada õpilased.
Kuna minu pikk haigusleht lõppes alles selle nädala kolmapäeval, siis jäi mul võimalus leitud digivahendeid õpilastega testida ainult neljapäev ja reede. Nimetatud kuldvillakut testisin neljapäeval 9.klassi õpilastega. Nende jaoks oli see kordamiseks nt eksamiks.
Tunni lõpus andsin neile tagasisede korras vastamiseks kaks küsimust:
1) Kas sellise programmi kasutamine tekitab huvi matemaatika õppimise vastu? Kõik vastasid "jah"
2) Mis Sa arvad, kas selle programmi kasutamisest on Sulle õppimisel kasu? Põhjenda oma vastust.
Kõik vastasid "on küll" ja põhjendused olid järgmised:
* saab korrata (6 korral)
* palju lõbusam (2), põnevam (2), huvitav, tore (2)
* asjad, mida sa ei tea, saavad selgeks
* jääb paremini meelde (3)
Samas saab seda mängu kasutada ka matemaatika nädalal klasside vaheliseks võistluseks, klassiõhtul, kuskil seltskonnas, kus tahetakse oma matemaatikaalaseid teadmisi testida.
Valisin selle programmi seetõttu, et mul endal oli huvi seda teha ja nagu selgub tagasisidest oli see tore ja hariv ka lastele. See võimaldab ka tundi teisiti läbi viia ning lastel võimaldab see harjutada meeskonna tööd ja ühise otsuse tegemist.
Minu ainest lähtuvalt tekib probleem matemaatilise sümboolika sisestamine. Seetõttu ei saa seda kuldvillakut iga teema kohta teha. Seega tuleb mõelda, millistele teemadele veel saaks koostada kuldvillakut ja kuidas ilma matemaatilise sümboolikata hakkama saada.
Kuna algselt oli plaan kasutada ka smarttahvlit, siis läksin ühe tuttava arvutiõpetaja juurde seda proovima. Selle käigus, kuuldes, miks ma seda tahan, soovitas ta mul tutvuda ja natuke ka näitas veel kolme digivahendit. Neist kahte (kuna kolmandat ei ole ma eriti uurinud) tutvustan ka teile meelsasti.
I Aplusmath
Selles programmis on alajaotused tegevuste kohta ja teemade kohta.
Esialgu keskendusin mängudele.
Kuna mul on 5.klassis on nõrgemad õpilased, kelledest osal on raskusi isegi korrutustabeliga, siis leidsin neile sobilik olevat matemaatiline bingo "MATHO"
Andsin neile neljapäeval koduseks tööks selle mängimise. Tuli läbi teha kõik neli tehet, raskusastme valiku jätsin neile endale.
Kellel aega ja tahtmist rohkem, võis teha ka memoriini nt korrutamistehte kohta ja/või mängu "Peidetud pilt".
Memoriin on tõeliselt hea mälu trenn. Ka mul võttis tükk aega enne kui sain kõik kaardid paaridena kokku.
Reedeses tunnis küsisin tagasisideme korras järgmised küsimused:
1) Kas sellise programmi kasutamine tekitab huvi matemaatika õppimise vastu?
Enamus vastas "jah", aga üks noormees vastas: "mitte huvi, aga seal on parem õppida" (temal on korrutustabeliga kõige kehvemad lood). Ma loodan, et ta sai omale koha, kus pidevalt harjutada, ka siis kui õpetaja ei käsi.
2) Mis Sa arvad, kas selle programmi kasutamisest on Sulle õppimisel kasu? Põhjenda oma vastust.
Kõik vastasid, et on ja põhjendused olid järgmised:
> hea harjutada oma oskusi (5 korral)
> arendab matemaatikat (2)
> kodus pole ju õpetajat, kes aitaks (2)
> parandab mälu
> arendab arvutamise kiirust (2)
> saab kontrollida, kas on selge
3) Kas sarnast tööd oled oled nõus ka teinekord tegema? Kõik vastasid "jah"
Viimase küsimuse vastus teeb mulle heameelt, sest see annab võimaluse tunnis programmi õpetada ja oskusi/vilumusi saavad lapsed ise selle programmi abiga lihvida ja seda hea meelega.
II LearningApps
See programm meeldib mulle veel kõige enam!
Selles programmis on 35 erinevat nn malli ehk äpp, mille saab täita endale meelepärase "sisuga".
Paljudel mallidel on väike tutvustav video ja näiteid.
Olen "täitnud" neid malle omale meelepärase sisuga, mis tundus mulle matemaatikaga täitmiseks kõige sobivamad.
Järgnevalt tutvustan neid:
Protsendi teisendamine harilikuks murruks
Protsendi teisendamine kümnendmurruks
Ringi ja ringjoonega seotud mõisted
Hariliku murruga seotud mõisted. Seda on mõistlik teha täisekraanil.
Neid töölehti testisin ma reedel 6. ja 7. klassiga. Tagasisidet palusin ma õpilastel koduse tööna anda teisipäevaks, vastates analoogsetele küsimustele, nagu vastas 5. klass.
Lisaks on tehtud:
*Mõistekaart - Murdarvud. Seda saab pigem kasutada ajurünnaku konspekteerimiseks. Ilusaks vormistamiseks ei ole see väga mugav.
*Lineaarvõrrandi lahendamise etapid I (sõnadega) ja etapid II (konkreetse võrrandi lahendamine). Seda tüüpi mallil on see viga, et kõik valikud, mis tuleb panna õigesse ritta ei mahu ekraanile ja tuleb pidevalt "kerida" edasi-tagasi ja see teeb ülesande täitmise raskemaks.
*Nurga liigid 5.klassile
*Kõiksugused nurgad 8. ja 9.klassile
LearningApps.org töötati välja teadus- ja arendustegevuse projekti osana koostöös kolme ülikooliga.
Vaata lähemalt siit
Nende uute didgivahendite kasutama õppimine andis julgust ka edaspidi sellise tegevusega uusi võimalusi otsida. Varem kasutasin ainult seda programmi, mis koolitusel õpetati ja ei tulnud mõttessegi ise otsida midagi uut ja selle tööpõhimõtteid katsetada. Nüüd tunnen, et saan sellega hakkama küll.
Iga uus kogemus on pigem kasulik kui kahjulik.
Edaspidi teen kindlasti veel mõnel teemal kuldvillaku ning ka LearningAppsiga teen veel töölehti lisaks ja püüan senini tehtud äppidele ka uusi äppe leida, millega on võimalik matemaatikat õpetada ja õppida.
pühapäev, 23. veebruar 2014
reede, 7. veebruar 2014
Enesereflektsioon
Varasemalt sellist reflekteerimist teinud ei ole. Tagasivaadet ja analüüsimist, mis läks valesti ja miks, olen ikka teinud. Reaalaine inimesena on jutu kokkukirjutamine minu nõrgeim külg. Kuid ma püüan sellel alal areneda.
Võtsin enda reflektsiooni aluseks Korthageni "sibula" mudeli
1. Keskkond
Töötan Viljandi Jakobsoni Koolis matemaatikaõpetajana. Kuna kaks aastat tagasi muutus meie kool põhikooliks, siis annan tunde viiendast üheksanda klassini (varem andsin ka gümnaasiumis). Matemaatika tunnid on meil tasemerühmades. Igal õpetajal on kasulik õpetada erineva tasemega õpilasi, kuna see õpetab ühte sama teemat õpetama erinevat moodi. Lähtun küll riiklikult kehtestatud ainekavast, kuid sõltuvalt tasemerühmast tuleb mõnada teemat kauem õpetada ja mõnda põgusalt või üldse mitte.
Lõimingutundide raames õpetan kahte matemaatika õpiprogrammi: Geogebra ja Wiris. See tund toimub arvutiklassis. Siin lähtun õpetamisel oma sisetundest. Selleks tunniks teen ise töölehti ja kasutan ka teiste tehtud töölehti. Trimestri lõpul annavad õpilased selle kohta tagasisidet.
2. Käitumine
Õpilastega läbisaamine on hea. Tunnis suhtlen õpilastega sõbralikult, aegajalt teeme nalja, kuid vahel on vaja ka kurja häält teha.
Suhted kolleegidega on soojad ja südamlikud. Vajadusel vahetame oma tehtud materjale ja anname üksteisele nõu tekkinud probleemide lahendamiseks. Vahetame ka ainealaseid kogemusi ja oskusi.
Pingelisem on suhtlemine lapsevanematega. Vaatamata sellele, et ma klassijuhataja ei ole, on ikkagi kokkupuuteid lapsevanematega. Nendega suhtlemisel püüan jääda väliselt rahulikuks ning lahendada sõbralikult ja viisakalt tekkinud olukorra.
3. Pädevused, oskused
Oskan hästi seletada uut osa. Aastate ja kogemustega läheb see järjest paremaks. Olen märganud, et asjast paremini arusaamiseks tuleb pidevalt küsida õpilastelt "miks" küsimusi. Kui ta oskab oma antud vastust põhjendada, siis tekivad tal paremad seosed eri teemade ja mõistete vahel.
Enamus töölehti, mis ma annan õpilastele tunnis lisaks õpikust leitavale, olen ma ise koostanud. Nende koostamisel kasutan erinevaid programme. Kõige tihedamalt Microsoft Office Wordi, vajadusel oskan kasutada Microsoft Office Excel. Ei jää hätta Microsoft Office PowerPointi ja Microsoft Office Publisheriga.
Matemaatilistest programmidest kasutan kõige tihemine GeoGebrat. Seoses graafikutega ka programmi Funktion. Enne Geogebra ilmumist kasutasin väga tihedalt, kuid nüüd vähem Geometricksit. Internetipõhiselt töölehtede koostamiseks kasutan koolituselt saadut: Spellic.com, Kubbu, Puzzle ja Worksheet Makers jt.
Vajalikud leheküljed koondan Getwappsi. Vajadusel kasutan ka IrfanView ja Skype.
4. Tõekspidamised, uskumused
Nii tööl kui eraelus püüan jääda ausaks nii enda kui teiste vastu. Koolis püüan õpilastele õpetada ausust, ka siis kui nad on millegi suhtes eksinud. Samuti kaasõpilaste aktsepteerimist sellisena nagu nad on. Kui mõni õpilane ütleb teisele midagi solvavat või norib millegi pärast, siis reageerin kiiresti ja püüan selgitada, mida ta valesti on teinud.
Kohtlen kõiki õpilasi võrdselt, lemmikuid mul ei ole.
Praegune koolisüsteem ei soosi õpilastele vastutuse õppimist. Püüan oma võimaluste piires õpilasele vastutust õpetada, eriti oma hinnete osas. Õpilane peab aru saama, et kõik see, mis ta teeb või tegemata jätab mõjutab tema hindeid. Ja et need hinded tuleksid võimalikult head, peab ta ise sellesse panustama vastavalt oma võimatele.
5. Identiteet
Mulle meeldib väga töö õpilastega, eriti matemaatika õpetamine. Seetõttu ei kujuta ma väga ette, mida muud ma võiksin teha. Lisaks ainekava õpetamisele, tegelen õpilastega ka õpilasvõistlustel käimisega. Viljandi maakonnas on matemaatika võistlusi palju: "Nuputa" võistlus (igal aastal on vähemalt üks võistkond läinud ka vabariiklikule võistlusele), maakonna olümpiaad, A.Maramaa nimeline matemaatikavõistlus, kolme maakonna kohtumine, meie koolil on veel kolme Tartu kooli ja Nõo kooliga "Viie kooli võistlus". Minu õpilastel on üldjuhul läinud ka väga hästi. See teeb tõeliselt rõõmu ja annab kindlust, et tegelen õige asjaga.
Lisaks teeb rõõmu, kui mõni õpilane pärast kooli lõpetamist tuleb ja tänab, et olin tore õpetaja, õpetasin hästi. Üks noormees oli minu tütrele öelnud, et tänu minule ta üldse põhikooli lõpetas.
Natuke kurvaks teevad aga õpilased, kes ei soovi õpetatut vastu võtta.
6. Missioon
Juba varases nooruses oli mul huvi matemaatika vastu. Minu ema jutustas tihti, kuidas ma tagumik püsti voodis lahendasin ka vabal päeval matemaatika ülesandeid. Kui ma ise veel kooliõpilane olin, selgitasin ma tihti kaasõpilastele, kes mingist osast matemaatikas aru ei saanud. Tundus, et nad said minu selgitustest väga hästi aru. See oli üks suurimaid põhjus, miks ma läksin matemaatikat õppima ja õpetajaks sain.
Matemaatikat tasub juba sellepärast õppida, et ta seab mõtlemise korda (Lomonossov)
Selles Lomonossovi lauses peituvat tõde olen püüdnud õpilastele arusaadavaks teha, aga see on raske. Eriti nendele õpilastele, kellel pole matemaatikaga häid suhteid.
Teine tõde, mida õpilased ei taha aru saada on see, et matemaatika õppimine on järjepidev töö. Iga järgmine osa on eelmisega seotud. Kui tekivad lüngad ja neid ei likvideerita, siis läheb auk järjest suuremaks ja lõpuks on juba võimatu sealt välja tulla.
Arvan, et D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooria järgi olen kolmandal ehk kompetentse õpetaja tasemel, kuna täidan kindlasti mõlemat seda taset iseloomustavat tunnust. Järgmisi tasemeid ei ole ma veel saavutanud, kuna minu käitumises jääb puudu kiirusest ja paindlikusest, mis nende tasemete puhul eeldatakse.
Mina, digivahendite kasutajana
Kõigepealt peaks alustama sellest, et minul ei ole kuskil suhtlusvõrgustikes kontot. Ainult töökohaga seotud postkast e-mailide saatmiseks/saamiseks. Kas see on hea või halb, ei oska öelda. Digivahendeid kasutan ainult seose tööga.
Põhiliselt olen digivahendeid kasutanud töölehtede koostamiseks.
Tunnis näitan aegajalt läbi "kahuri":
Selle koolituse raames sai tehtud küsimustik koduste tööde kohta. Kuna selle täitmine ei olnud kohustuslik, siis vastasid sellele vähesed. Praegune kursus on teine kogemus e-koolitusest.
Minul otseselt digivahendite kasutamise vastu ei ole midagi. Häda on ainult selles, et matemaatika tunde võetakse järjest vähemaks, teemad mida õpetada ei vähene, vaid vangerdatakse ümber. Lihtsalt aja puudusest on jäänud digivahendite kasutamine tunnis tahaplaanile. Ainult vahest (sõltuvalt teemast millal rohkem ja millal üldse mitte) kasutan eelpool nimetatud põhjustel.
Kui toksida otsingumootorisse "Tiina Reino" (minu endine nimi), siis leiab ka internetiavarsustest mõned minu kursuste raames tehtud töölehed. Enesereflektsiooni tehes tekkis mul mõte, et peaks tegema ühe lehekülje (kas just kodulehena või muud moodi - äkki annate nõu?) kuhu panna üles oma tehtud töölehed. Sellisel juhul saan ka väljaspool koduarvutit oma materjalidele ligi.
Seoses tööga Viljandi Jaani koguduse sekretärina olen ka koguduse kodulehele materjale ja pilte üles pannud.
Selle koolituse käigus sooviks teada saada veel võimalusi digivahendite kasutamiseks matemaatika tunnis, mida mina pole veel osanud kasutada. Lisaks mõni põnev keskkond või programm, millega saaks tunni aega kasutamata midagi põnevat teha, mille käigus ka matemaatika saaks selgeks.
Pikemas perspektiivis soovin edasi areneda digivahendite kasutamises ja pidevalt kasutada kaasaegseid digivahendeid, et mitmekesistada õppimist. Loodan, et see tekitab suuremat huvi matemaatika õppimiseks ja vähendab eelarvamust, et matemaatika on igav aine.
Selle saavutamiseks tuleb pidevalt edasi õppida, uusi võimalusi leida ja koolitustel käija.
Millegi uue õppimine mõjutab kindlasti minu professionaalset arengut. Kahju on ainult sellest, et kõike, mida õpid ja mis tundub ka põnev nii mulle kui õpilastele, ei ole võimalik tunnis kasutada (taaskord aja puuduse tõttu). Seega jääb uus õpitud asi paratamatult kõrvale ja ununeb.
Võtsin enda reflektsiooni aluseks Korthageni "sibula" mudeli
1. Keskkond
Töötan Viljandi Jakobsoni Koolis matemaatikaõpetajana. Kuna kaks aastat tagasi muutus meie kool põhikooliks, siis annan tunde viiendast üheksanda klassini (varem andsin ka gümnaasiumis). Matemaatika tunnid on meil tasemerühmades. Igal õpetajal on kasulik õpetada erineva tasemega õpilasi, kuna see õpetab ühte sama teemat õpetama erinevat moodi. Lähtun küll riiklikult kehtestatud ainekavast, kuid sõltuvalt tasemerühmast tuleb mõnada teemat kauem õpetada ja mõnda põgusalt või üldse mitte.
Lõimingutundide raames õpetan kahte matemaatika õpiprogrammi: Geogebra ja Wiris. See tund toimub arvutiklassis. Siin lähtun õpetamisel oma sisetundest. Selleks tunniks teen ise töölehti ja kasutan ka teiste tehtud töölehti. Trimestri lõpul annavad õpilased selle kohta tagasisidet.
2. Käitumine
Õpilastega läbisaamine on hea. Tunnis suhtlen õpilastega sõbralikult, aegajalt teeme nalja, kuid vahel on vaja ka kurja häält teha.
Suhted kolleegidega on soojad ja südamlikud. Vajadusel vahetame oma tehtud materjale ja anname üksteisele nõu tekkinud probleemide lahendamiseks. Vahetame ka ainealaseid kogemusi ja oskusi.
Pingelisem on suhtlemine lapsevanematega. Vaatamata sellele, et ma klassijuhataja ei ole, on ikkagi kokkupuuteid lapsevanematega. Nendega suhtlemisel püüan jääda väliselt rahulikuks ning lahendada sõbralikult ja viisakalt tekkinud olukorra.
3. Pädevused, oskused
Oskan hästi seletada uut osa. Aastate ja kogemustega läheb see järjest paremaks. Olen märganud, et asjast paremini arusaamiseks tuleb pidevalt küsida õpilastelt "miks" küsimusi. Kui ta oskab oma antud vastust põhjendada, siis tekivad tal paremad seosed eri teemade ja mõistete vahel.
Enamus töölehti, mis ma annan õpilastele tunnis lisaks õpikust leitavale, olen ma ise koostanud. Nende koostamisel kasutan erinevaid programme. Kõige tihedamalt Microsoft Office Wordi, vajadusel oskan kasutada Microsoft Office Excel. Ei jää hätta Microsoft Office PowerPointi ja Microsoft Office Publisheriga.
Matemaatilistest programmidest kasutan kõige tihemine GeoGebrat. Seoses graafikutega ka programmi Funktion. Enne Geogebra ilmumist kasutasin väga tihedalt, kuid nüüd vähem Geometricksit. Internetipõhiselt töölehtede koostamiseks kasutan koolituselt saadut: Spellic.com, Kubbu, Puzzle ja Worksheet Makers jt.
Vajalikud leheküljed koondan Getwappsi. Vajadusel kasutan ka IrfanView ja Skype.
4. Tõekspidamised, uskumused
Nii tööl kui eraelus püüan jääda ausaks nii enda kui teiste vastu. Koolis püüan õpilastele õpetada ausust, ka siis kui nad on millegi suhtes eksinud. Samuti kaasõpilaste aktsepteerimist sellisena nagu nad on. Kui mõni õpilane ütleb teisele midagi solvavat või norib millegi pärast, siis reageerin kiiresti ja püüan selgitada, mida ta valesti on teinud.
Kohtlen kõiki õpilasi võrdselt, lemmikuid mul ei ole.
Praegune koolisüsteem ei soosi õpilastele vastutuse õppimist. Püüan oma võimaluste piires õpilasele vastutust õpetada, eriti oma hinnete osas. Õpilane peab aru saama, et kõik see, mis ta teeb või tegemata jätab mõjutab tema hindeid. Ja et need hinded tuleksid võimalikult head, peab ta ise sellesse panustama vastavalt oma võimatele.
5. Identiteet
Mulle meeldib väga töö õpilastega, eriti matemaatika õpetamine. Seetõttu ei kujuta ma väga ette, mida muud ma võiksin teha. Lisaks ainekava õpetamisele, tegelen õpilastega ka õpilasvõistlustel käimisega. Viljandi maakonnas on matemaatika võistlusi palju: "Nuputa" võistlus (igal aastal on vähemalt üks võistkond läinud ka vabariiklikule võistlusele), maakonna olümpiaad, A.Maramaa nimeline matemaatikavõistlus, kolme maakonna kohtumine, meie koolil on veel kolme Tartu kooli ja Nõo kooliga "Viie kooli võistlus". Minu õpilastel on üldjuhul läinud ka väga hästi. See teeb tõeliselt rõõmu ja annab kindlust, et tegelen õige asjaga.
Lisaks teeb rõõmu, kui mõni õpilane pärast kooli lõpetamist tuleb ja tänab, et olin tore õpetaja, õpetasin hästi. Üks noormees oli minu tütrele öelnud, et tänu minule ta üldse põhikooli lõpetas.
Natuke kurvaks teevad aga õpilased, kes ei soovi õpetatut vastu võtta.
6. Missioon
Juba varases nooruses oli mul huvi matemaatika vastu. Minu ema jutustas tihti, kuidas ma tagumik püsti voodis lahendasin ka vabal päeval matemaatika ülesandeid. Kui ma ise veel kooliõpilane olin, selgitasin ma tihti kaasõpilastele, kes mingist osast matemaatikas aru ei saanud. Tundus, et nad said minu selgitustest väga hästi aru. See oli üks suurimaid põhjus, miks ma läksin matemaatikat õppima ja õpetajaks sain.
Matemaatikat tasub juba sellepärast õppida, et ta seab mõtlemise korda (Lomonossov)
Teine tõde, mida õpilased ei taha aru saada on see, et matemaatika õppimine on järjepidev töö. Iga järgmine osa on eelmisega seotud. Kui tekivad lüngad ja neid ei likvideerita, siis läheb auk järjest suuremaks ja lõpuks on juba võimatu sealt välja tulla.
Arvan, et D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooria järgi olen kolmandal ehk kompetentse õpetaja tasemel, kuna täidan kindlasti mõlemat seda taset iseloomustavat tunnust. Järgmisi tasemeid ei ole ma veel saavutanud, kuna minu käitumises jääb puudu kiirusest ja paindlikusest, mis nende tasemete puhul eeldatakse.
Mina, digivahendite kasutajana
Kõigepealt peaks alustama sellest, et minul ei ole kuskil suhtlusvõrgustikes kontot. Ainult töökohaga seotud postkast e-mailide saatmiseks/saamiseks. Kas see on hea või halb, ei oska öelda. Digivahendeid kasutan ainult seose tööga.
Põhiliselt olen digivahendeid kasutanud töölehtede koostamiseks.
Tunnis näitan aegajalt läbi "kahuri":
- koduste tööde kontrollimiseks lahendusi või jooniseid
- uue osa selgitamisel illustreerimiseks
- dünaamiliste töölehtede abil erinevate seoste selgitamiseks
Selle koolituse raames sai tehtud küsimustik koduste tööde kohta. Kuna selle täitmine ei olnud kohustuslik, siis vastasid sellele vähesed. Praegune kursus on teine kogemus e-koolitusest.
Minul otseselt digivahendite kasutamise vastu ei ole midagi. Häda on ainult selles, et matemaatika tunde võetakse järjest vähemaks, teemad mida õpetada ei vähene, vaid vangerdatakse ümber. Lihtsalt aja puudusest on jäänud digivahendite kasutamine tunnis tahaplaanile. Ainult vahest (sõltuvalt teemast millal rohkem ja millal üldse mitte) kasutan eelpool nimetatud põhjustel.
Kui toksida otsingumootorisse "Tiina Reino" (minu endine nimi), siis leiab ka internetiavarsustest mõned minu kursuste raames tehtud töölehed. Enesereflektsiooni tehes tekkis mul mõte, et peaks tegema ühe lehekülje (kas just kodulehena või muud moodi - äkki annate nõu?) kuhu panna üles oma tehtud töölehed. Sellisel juhul saan ka väljaspool koduarvutit oma materjalidele ligi.
Seoses tööga Viljandi Jaani koguduse sekretärina olen ka koguduse kodulehele materjale ja pilte üles pannud.
Selle koolituse käigus sooviks teada saada veel võimalusi digivahendite kasutamiseks matemaatika tunnis, mida mina pole veel osanud kasutada. Lisaks mõni põnev keskkond või programm, millega saaks tunni aega kasutamata midagi põnevat teha, mille käigus ka matemaatika saaks selgeks.
Pikemas perspektiivis soovin edasi areneda digivahendite kasutamises ja pidevalt kasutada kaasaegseid digivahendeid, et mitmekesistada õppimist. Loodan, et see tekitab suuremat huvi matemaatika õppimiseks ja vähendab eelarvamust, et matemaatika on igav aine.
Selle saavutamiseks tuleb pidevalt edasi õppida, uusi võimalusi leida ja koolitustel käija.
Millegi uue õppimine mõjutab kindlasti minu professionaalset arengut. Kahju on ainult sellest, et kõike, mida õpid ja mis tundub ka põnev nii mulle kui õpilastele, ei ole võimalik tunnis kasutada (taaskord aja puuduse tõttu). Seega jääb uus õpitud asi paratamatult kõrvale ja ununeb.
Tellimine:
Postitused (Atom)