TeachUPi kursus nr 3: Koostöös õppimine praktikas - kas minu õpilased õpivad koostöö kaudu?

3 mooduli järg

3.1 Oma tunnikava ettevalmistamine

Video - kuidas alustada koostöös õppimise tegevuste lõimimist enda tundidesse?

• kõigepealt tuleb tutvuda üksteisega, mitte kohe õppesisu juurde minna
• tutvustada õpilastele, mida hakatakse tegema
• valima endale grupid
• võiks välja valida tegevuse, mida õpilased soovivad proovida ja katsetada seda klassiruumis
• uurida/ jälgida õpilasi, kes milles on hea.

Tegevus 2 - milliseid raskusi tekkis tunnikava koostamisel?

Idee on. Kuidas see teostub, on raske prognoosida. Jättes tegevuskava õpilaste koostada, võib ette tulla igasuguseid ootamatusi. Kas oskan nendega käigu pealt tegeleda - ei tea. Proovin selle läbi viia küll, aga hetkel ei tea, millal.

Minu tunnikava

3.2 Oma tunnikava hindamine

Oma tunnikava hindamiseks tuleb kasutada tabelit ja hindamistulemus märkida "ämblikuvõrku"

3.4 Koostöös õppimisest loovõppeni

Video

• Õpilased on loovad, kui paluda neil mõelda projekti elluviimise protsessile
• Loovus tuleneb koostööst õpetaja ja klassi vahel
• Ülesanded, mida me õpilastele pakume on alati loovad

TeachUPi kursus nr 3: Koostöös õppimine praktikas - kas minu õpilased õpivad koostöö kaudu?

3 moodul - Koostöös õppimine teie klassis

Tegevus 1 - Milliseid ideid või näiteid te oma klassiga proovite või mida neist enda klassi jaoks kohandate? Miks just need?

Ka mulle meeldis mõte kaasata õpilased kavandamisprotsessi. Annan teema ette ja püüame ajurünnakuna leida, mida teha eesmärgi saavutamiseks, milliseid vahendeid meil vaja on, kas ja kuidas me seda tööd hindame.

Proovin kasutada ka kahte näidislehte: õpilase tagasiside ja koostööoskuste enesehindamine. Neid lehti sellepärast, kuna leian, et inimene peaks alustama enesehindamisest ja alles siis hakkama hindama teisi.

Kindlasti tahan proovida kõiki neid lehti, aga esimeses tunnikavas vaid eespool nimetatud lehti.

TeachUPi kursus nr 3: Koostöös õppimine praktikas - kas minu õpilased õpivad koostöö kaudu?

2. mooduli järg

2.4 Õpilase juhirolli tugevdamine (iseseisvus)

Siin vaatame, mida peaks endiselt õpetaja otsustama ning mida võiks õpilane iseseisvalt otsustada ja teha.

1. video - Elena Pezzi ja Phil Spoor
EP - kui õpilane õpib üksi ja ta ei tee seda, siis kannatab ainult tema. Kui tehakse koostööd ja õpilane ei tee tööd, siis kannatab kogu meeskond. Ühine vastutus.
Projekti üldine olemus (kindlad raamid) on õpetaja määrata. Protsessi vältel saavad õpilased olla iseseisvad ja otsustada ise, kuidas projekti eri etappe ja tegevusi korraldada, milliseid tööriistu kasutada, et lõpptulemust saavutada. Tavaliselt on lõpptulemuseks multimeediatoode.
Sellisel juhul on tegu kahesuguse vastutusega: õpetaja, kellel on oma ettekujutus ja kes teab, kuidas selle poole pürgida ning õpilased, kes vastutavad on töö ja lõpptulemuse elluviimise eest.
PS - õpetaja peab kogu tegevust jälgima ja vajadusel sekkuma ning õpilastega pidevalt suhtlema. Seega hõlmab kogu idee teatavat iseseivust, konkreetset ülesannet ja rolli, mille eesmärk on ülesanne iseseisvalt täita ja oma rühma panustada. Oluline on õpetaja tugi.

2. video - Sara Comben
Õpilaste ülesanne oli luua mitmesuguseid olendeid. Neile see meeldis. Õpetaja otsustas selle projekti viia uuele tasandile. Ta kaasas õpilasi juba kavandamisetapis, et neil tekiks oma töö suhtes omanikutunne. Eelmises projektis tehti loomade kavandid. Nüüd mõtlesid lapsed, et võiks need loomad teha plasteliinist ja siis teha animatsioon.
Teevad koos ajurünnakuid, et saaks nende kaudu kavandada klassiruumi tegevusi.
Õpetaja jälgib, millises etapis õpilane kogu protsessis on.
Osad töötasid iPad´idega, et luua Book Creatori abil raamatuid, osad tegid koostööd interaktiivse tahvli kaudu, dikteerides üksteisele, mis teksti sisestada. Osad tegid pilte, kasutadaes Tux Painti, osad pildistasid, osad tegid iStop-animatsiooni, kasutasid selleks rühmatööna kirjutatud poeemi.

Lisa video - Javier Ramos Sancha
Õpilaste poolt tulevad projektiideed. Kui enamus klassist on nõus, siis tehakse seda.

Tegevus 4 - Vastata vähemalt kahele küsimusele:
1. Kui palju tuleks anda õpilastele iseseisvust koostöös õppimisel?
Vaadates 2. videot tekkis mul mõte, et võiks proovida õpilaste ajurünnaku abil panna ühiselt paika eesmärgi püstitamiseks vajalikud sammud ehk kaasata kavandamisprotsessti. Kaardistada ka vajaminevaid asju, vahendeid, ... Aga loomulikult on vaja järk-järgul õpilaste iseseisvust ja vastutust suurendada.
2. Milliseid konkreetseid õpilase iseseisvuse toetamise strateegiaid te selle jaotise 2. videos märkasite? Milliseid oskate veel nimetada?
Õpilaste kaasamine tunni ja tegevuste kavandamisse. Huvidele vastavate vahendite valimine. Võimalus erinevas tempos töötada. Kui tähtaeg on kõigil sama, aga tempo on erinev, kas ei teki siis mõnel ajapuudust?
Kui projekt toimub mitmeid tunde või päevi, siis võiks olla iga päeva või tunni järel väike vahekokkuvõte: kuidas meil läks, kas midagi ebaõnnestus, kas midagi tuleb ümber mõelda, kas oleme ajagraafikus jne.
3. küsimus valik video kohta.
Vaatasin ka 3. videot. Nõustun Elle kirjutatuga algklaaside kohta. Suuremates klassides tuleks see kõne alla siis, kui koolil on kombeks viia kord või kaks korda aastas läbi projektipäevi või nädalat. Siis võiks seda teha ja siis saaks kaasata eri aineid.
Kuid matemaatika tunnis ei kujuta ma veel selliseid projekte ette. Vähemasti mitte nii ulatuslikke. Midagi väikest peab ju varsti kohe kokku panema hakkama tunnikava jaoks.

2.5 Koostöös õppimise tööriistad

Video - milliseid tööriistu kasutavad Eduard Caburet, Phil Spoor ja Elena Pezzi.
EC - Kahoot, Plickers (tunnikontrollid ja küsimustikud)
PS - Kasutadavad oma koolis virtuaalset õpikeskkonda, mis on õppetöö platvorm, kus on kasulikke vahendeid nii õpilastele kui õpetajatele. Kagani koostööpõhise õppe strateegiad - aitavad õpilaste rühmatööd korraldada. Kasutavad ka Google´it ja selle integreeritud kommentaaritööriist.
Üks kasulik tööriist on ka veebipäevik - iga klassi privaatne platvorm - mille kaudu nad saavad teha koostööd.
EP - Padlet või ühine teadete tahvel. Arutlusteks ja väitlusteks - Tricider

Tegevus 5 - Milliseid tööriistu kasutate või tahaksite kasutada?
Kaaskursuslastel saadud uued keskkonnad: Flockdraw - ühisjoonistamine, Canva - infograafika, plakatid, Popplet - mõistekaardi koostamine, fotokollaaž jm - Fotor, Lenzoo, Thinglink

Minu vastus: Ka mina olen kasutanud videos mainitud Tricideri - kogusin sinna 9. klassi eksamiks enim kordamist vajavaid teemasid, mida õpilased välja pakkusid. Samuti Kahooti.
Lisan veel keskkondi, mida pole siin lehel mainitud. Olen kasutanud Coggle.it - ühiselt mõistekaardi tegemine, bubble.us - ajurünnak või mõistekaart, baamboozle.com - kuldvillaku sarnane.

2.6 Hindamine koostöös õppimise keskkonnas

Video - Elena Pezzi hindamisest
Tema tutvustab enne lõpptoote loomist hindamispõhimõtteid. See annab võimaluse hindamiskriteeriumeid tutvustada ja läbirääkida. Võib ka juhtuda, et loome hoopis uued hindamispõhimõtted. Püüan meeles pidada kahte põhimõtet: protsessi ja tulemit.
Protsessi hindamine hõlmab õpilaste töö jälgimist, rühma liikumapanevat jõudu, tööprotsessi ja tulemi tagasisidestamist.
Kuidas jagada aega rühmapõhise esitluse ja koostöö ning individuaalse vastutuse ja töö vahel?
On üsna kasulik, kui iga koostööpõhine tegevus lõpeb esitlusega, seejuures on igal õpilasel täita oma roll.

Lisa video - väga hea idee keele õpetajatele

Tegevus 6 - Kas olen õpilaste koostöö hindamiseks kasutanud kontrolltabeleid?
Ma ei ole kasutanud rühmatööd palju ja selle hindamist veel vähem. Seega oli väga hea, et siin pakuti vaatamiseks ja ka kasutamiseks igasuguseid hinnangu ja vaatluslehti. Aitäh! Neid uurides hakkab ka enda mõte liikuma. Jagan oma viimatist rühmatöö lehte ja hinnangulehte vastaval Padletil.

2.7 Koostöös õppimise korraldamise proovikivid

1. video
Õpilased pole harjunud uue õppeviisiga, peavad õppima seda mitte kartma.
Raske on töötada, kui on liiga palju rühmi.
Igas rühmas on ka õpilasi, kes ei taha kaasa töötada. Õpetaja ei tohi ainult sellega tegeleda vaid kõigi õpilastega.

2. video - Phil Spoor
Meil on kahte liiki õpilasi: 1) need, kes lihtsalt ütlevad, et neile ei meeldi rühmatöö - need on lihtsalt arglikud, aga nendele tuleb selline rühmatöö kasuks ja lõpuks nad naudivad kogu protsessi rohkem kui teised. 2) need, kes siiralt rühmatööd ei armasta. Need jagunevad ka kaheks: 1) kehvemate õpitulemustega. Nende jaoks on õpetaja tugi oluline, kes aitab teistega suhelda  2) teistest võimekamad, kes arvavad, et rühmatöö takistab nende arengut. Nendele tuleb seletada, et neid ei hinnata teiste õpilaste töö põhjal.

Tegevus 7 - Milliste proovikividega olete kokku puutunud? Kust võiks abi saada?
Kuna õpilased pole harjunud sellisel viisil õppima, läheb rohkem aega. Abi - harjutada sellist õppeviisi.
Leidub õpilasi, kes ei soovi ise panustada, püüavad lihtsamalt läbi saada. Abi - rääkida kolleegiga, kellel võiks olla häid mõtteid selliste õpilaste motiveerimiseks.
Õpetaja peab ka õppima õpilaste jälgimist ja hinnangu andmist. Esialgu jälgida võib-olla ühte aspekti, hiljem kahte jne.

2.9 Mooduli kokkuvõte

Testi tulemus esimese korraga 100!
Seega olen midagi õppinud.

Foorumisse postitatud kokkuvõte on järgmine:

TeachUPi kursus nr 3: Koostöös õppimine praktikas - kas minu õpilased õpivad koostöö kaudu?

2. moodul - koostöös õppimine praktikas

Selles moodulis vaatame:

• kuidas luua koostööd toetavat klassikultuuri
• kuidas luua koostöös õppimise tegevusi ja mis elemente tõhus koostöös õppimine hõlmab
• kuidas toetada õpilase juhtrolli (iseseisvust) koostöös õppimise keskkonnas
• millised veebitööriistad ja allikad võiksid õpilaste koostöös õppimisele kaasa aidata
• kuidas me peaksime õpilasi koostöös õppimise keskkonnas hindama

Mooduli eesmärgid minu jaoks

:

2.1 Koostöös õppimiseks vajaliku klassikultuuri loomine

Selleks, et rühmatöö oleks tõhus, peab õpilasele meeldima koostööd teha.
Seda tutvustab videos Phil Spoors Inglismaalt

• õpilased peavad üksteist usaldama
• õpilastel peab olema meeldiv üksteisega vestelda, mugav oma kaaslasi suunata. Sotsiaalsed aspektid võivad seda segada. Mõni arvab, et ta on teistest kõrgemal "astmel". Neid aspekte tuleb kummutada. Üks võimalus on sellest õpilastega rääkida. Rääkida, millist uurimistööd koostöös õppimine hõlmab, miks seda vaja on ja kuidas see toimib ning mis eesmärgid sel õppel on. Lisaks kuidas sellisest õpivormist kasu saada. See toimib kui kõik saavad selles osaleda, kui kõik üksteist kuulavad, teevad kordamööda tööd ja julgevad esitada küsimusi.
• peab looma sobiva õppekultuuri ja tegevuspaiga
• leppida kokku, mida teha siis, kui nad klassis kokkulepitud norme ei järgi
• Õpetajal on suur roll selle saavutamiseks. Selleks liigub klassis ringi, kuulab, loeb kehakeelt, jälgib, kes vastastikku suhtlevad.
• Seejärel saab õpetaja võtta suunava rolli, öeldes õpilasele, et on tema tööd jälginud ja teinud sellest oma järeldused ning andes õpilastele võimaluse oma tööd ise parendada

Kuidas seda eesmärki silmas pidades meeskonna moodustamise tegevusi korraldada.
Seda tutvustab videos Javier Ramos Sancha Hispaaniast.

• õppeaasta alguses lasen õpilastel ise valida, kuhu nad istuvad (lauad on 3- või 4-kaupa). Kuid  kahe nädala pärast asetan nad ümber, kasutades võrdleva õppe tehnikat, s.t. edasijõudnud õpilaste vastas istuvad kehvemate oskustega õpilased, seejärel on kaks keskmiste tulemustega rühma
• eksperdirühmad on jagatud 4-liikmelistesse gruppidesse, igaühel on antud teemaga seoses oma ülesanne (näiteks uurimistöö - kahejalgsed, kalad, imetajad, ...). Peavad vastama teemakohastele küsimustele. Kogu klass on jagatud 5 rühmaks. Seega tegeleb näiteks 5 õpilast (üks igast grupist). Nad kogunevad kokku, et teemat lähemalt uurida. Kui uurimiseks antud aeg on läbi, lähevad nad tagasi oma rühmadesse. Seal selgitavad teistele oma rühma liikmetele, mida uut nad on teada saanud. 

Teised õpetajad samast videost:

• jagan õpilased rühmadesse juhuvaliku alusel. Alati see süsteem ei tööta.
• rühmadesse jagamine sõltub tegevusest. Panen kokku vastavalt projekti vajadusele ja õpilaste eripärale. Selleks pean ma jälgima, kuidas nad tööd teevad ja kes nad on. Vahest lasen ka õpilastel endil rühmad moodustada, võttes arvesse nende isiklikke eelistusi. See sobib selliste tegevuste korral, millel pole konkreetset ülesehitust.

Tegevus 1 - Vastata kahele küsimusele ja anda vähemalt kahele kaaslasele hinnang, tunnustus, ...

1. Kas oskate tuua näiteid teiste konkreetsete tegevuste kohta, mis aitavad õpilastel koostööd tehes enda mugavamalt tunda?

Kadri idee oli huvitav: Tööd tehti paaris - poiss ja tüdruk. Osa tööst võis teha oma laua taga, aga natuke pidi paarilisega kokku leppima ja lõpus kahepeale töö kokku kleepima.

Minu vastus: 

Töö alguses peavad kõik liikmed arutama töö eesmärgi üle, et kõik saaksid üheselt aru, mida peab tegema.

Töö alguses võiks teha ajurünnaku nii, et igaüks ütleb ühe idee (ringi-ratast) ja kui jagub veel ideid, siis teine, kolmas, ... ring. Seni kuni ideed on otsas. Nii saavad kõik sõna ja keegi ei jää kõrvale. Pärast seda hakata selekteerima ideid, mida edasi arendada.

     2.  Kuidas te oma õpilased rühmadesse jagaksite? Lisage põhjus. 

Jälle Kadriga sarnane mõte: Määrata ise "kaptenid" ja nemad valivad kordamööda omale liikmed.

Minu vastus:

Kuna tehnika on tänapäeva lastele A ja O, siis lasen gruppidesse jagada arvutil, keskkonnas www.superteachertools.eu. Enamus klasse aktsepteerib seda ilma protestita.

Lasen ka õpilastel endal valida. Siis saab rõhuda sellele, et teie oma valik, peate seega kenasti hakkama saama.

2.2 Koostöös õppimise tegevuse loomine

1. video - 5. klass, 25 õpilast, enamus poisid, inglise keele tund, uurivad ühte ajaloo teemat. Õpilased jagati rühmadesse ja iga rühm sai sülearvuti. Iga rühm tegeles ühe alateemaga. Tavaks on projekti lõpuks täita teatav eesmärk. Seekord on ajamasina konstrueerimine, et külastada keltide küla.

Kasutasid Google Drive´i, kus neil oli omanimeline kaust, koos vajalike linkidega. Nii ei pea internetis surfama, mis võib olla lastele ohtlik. 

Uurisid antud linkidel olevat infot ja hakkasid joonistama küla jaoks vajalikke elemente. Pärast seda skäneeris osa grupist pildid arvutisse ja osa grupist hakkas puutetundlikul tahvlil küla ehitama.

Lisaks korraldasid Iiri klassiga videokonverentsi. Selle jaoks olid ettevalmistatud mõned küsimused. Lapsed kuulasid, esitasid küsimusi ja tegid märkmeid. Palusime ka kirjalikku materjali.

Pärast rühmatööd korraldavad ümarlaua, kus arutavad: kuidas töö sujus, toovad esile rühmatöö head ja halvad küljed. Kui leidsid negatiivseid omadusi, pakuvad võimalikke lahendusi.

Õpetaja hindab kahel viisil: 1) rühmatööd (kaks õpilast räägivad, mida uut nad projekti kaudu õppisid). Kõik saavad ühesuguse hinde. 2) õpilasi ka individuaalselt.

Ühisõppe korral on tehnikast kasu.

2. video - keskkonnaks eTwinning (võimaldab virtuaalselt rännata), teema "Sisserändajad ja põgenikud"

Projekt viiakse läbi koostöös 5 kooli ja 4 riigiga (2 Prantsusmaal, 1 Norras, 1 Saksamaal, 1 Hollandis)

Projekt algas sissejuhtava videoga, kus iga õpilane tutvustab end eakaaslastele.

Tuleb teha uurimustöö, kus tuleb leida pildid ja sõnad väljendamaks sõnu sisserändaja ja põgenik.

Projekti eesmärk oli koostada laste loomingu põhjal ajakiri.

Üks õpetaja jagas õpilased kaheks: üks uuris migranti ja teine põgenikku.

TwinSpace loob neile turvalise keskkonna.

Tegevus 2 - Kas olete juba oma õpilastega koostöös õppimist katsetanud?

Matemaatika tunnis olen paaristööna lasknud õppida ühte mittetäielikku ruutvõrrandi lahenamist. Eelmisel õppeaastal käisin koolitusel "AHHAA-matemaatika ehk avastusõpe. Seal koostasime õpetajatega ise töölehe, mingi teema õppimiseks ja siis katsetasime seda (mina katsetasin 8. klassi õpilastega). Proovisin erineva suurusega rühmades töötamist. Lastele meeldis, aga kui oli raske koht, siis pingutada ei viitsinud.

Midagi videos nähtut proovisime projektipäevade raames. Üldine teema "Jõulud". Erinevatel klassidel oli erinev teema. Mina olin 6. klasside juures ja teemaks "Kuusk"). Püüdes haarata rohkem ainetunde olid tegevused järgmised: fantaasiakuusk (teha pilt), vastata interneti abil esiataud küsimustele (erinevaid fakte kuuse kohta), kuuseliikide kaupa info otsimine, mille tulemusena peab tekkima luuletus selle liigi kohta koos illustratsiooniga, kuusk igapäevaelus (küsimuste vastamine ja nende põhjal Kahooti mäng), lõpuks laulu "Oh kuusepuu" mitmes erinevas keeles laulmine (tulemuseks - oskab vähemalt ühes keeles jõulupeol laulda. Projekt kestis 2 päeva. Toimus ka oma töö hindamine etteantud küsimuste põhjal ja hinnang anti ka rühmaliikmete panustamisele.

2.3 Koostöös õppimise elemendid

Video - Phil Spoor

Alustuseks: rääkida tuleb sellest, mis läks halvasti

Kogu iva seisneb ülesande püstituses. Ei saa rääkida koostööpõhisest ainetunnist, sest kogu tund ei põhine koostööl.

Kolm küsimust, mis peaks esitama koostööpõhise ülesande puhul:

• kas seda ülesannet on kergem lahendada koostöös või individuaalselt?
• kas selle ülesande lahendamisse on kaasatud kõik õpilased?
• kas koostööpõhine üleanne paneb iga õpilase tööle?

Lisa video

Tegevus 3 - kas ma nõustun Philiga?

Minu vastus: Olen nõus Phili küsimustega. Minu jaoks on koostöös töötamine ka seepärast hea, et siis saavad liikmed üksteisele kohest tagasisidet anda ja vajadusel parendusi teha.